Looduskool asub vaikses ja looduskaunis kohas keset looduskaitseala. Lähimad talud jäävad meist 1-2 km kaugusele. Nii on lastel rahulik ja turvaline keskkond looduse tundmaõppimiseks.
Asub kaitsealal, mis on tähtis veelindude peatus- ja pesitsuspaik. Vaatetornides on head võimalused linnuvaatluseks. Siin näeb Eesti suurimat lindu kühmnokk-luike ja võimsaimat röövlindu merikotkast. Matkates ümbruskonnas, kohtab jäänukjärvi, roostikke ja rannaniite. Need vahelduvad metsatukkadega, mis on muistsetel aegadel maakerke tulemusena esimeste saarekestena vee alt välja tulnud. Tulles linna liiklusmürast välja tunnetad järsku, kuidas kõrvad puhkavad. Eemaldudes tänavaid täitvatest inimmassidest näed järsku, kui palju vaba ruumi on äkitselt su ümber tekkinud. Linnalastele võimalus näha ehedat maaelu. Selleks külastame ümbruskonnas asuvaid talusid ja väikefarme. |
Kalade uurimine. Alguses õppisime kalu määratlema nutirakenduse Kalamäng abil. Õppisime kalade kehaosasid, milleks neid kaladel vaja on ning milliste tunnuste järgi arvata, mis kalaga tegu on. Saadud kala põhjal tuli täita tööleht (määrata liik, kaal, pikkus jne). Sellele järgnes kalade lahtilõikamine ja sisemuse uurimine. Õpilased kasutasid ainulaadsed võimalust ära ning nautisid tegevust täiega.
|
Retk Haava tallu, kus kasvab peaaegu tuhat viljapuud.
Sinna on mõnekümne aastaga loonud Eesti suurima viljapuusortide erakogu. Aias kasvab viljapuid ligi 900 sordist: lemmikuid ploome on umbes 220, viinapuid 280, õunapuid 170, pirne 136, magusa kirsipuu sorte 60, natuke on ka hapu kirsipuu omi. Kõigi puude all on korrektselt nimesildid, kuid sordid jm teave (millal istutatud, poogitud) on märgitud ka aiaplaanile ja märkmikku, nii on peremehel kolmekordne ülevaade oma kogust. Igal aastal istutab ta umbes 70 istikut – osa neist on katsetada võetud uued sordid, teised asendavad puid, mis vahel siingi välja lähevad. |