Kihnu Pärimuskool- esimene huvikool Kihnus Kihnu Pärimuskool on SA Kihnu Kultuuriruumi allasutus ja praegune põhitegevus on pilliõpe. Hetkel saab õppida 3 pilli – akordionit, viiulit ja kitarri.
Kihnu kiel on tegelikult ikka murrak, aga kihnlasõd ise ütlevad selle kohta kiel.
Kihnu lasteaed
Kihnu muuseum
Kihnu muuseum asutati 1974. a vanasse koolimajja. Väljapanekuid eksponeeritakse kaheksas ruumis. Kogu ekspositsioon ulatub ajas tagasi kuni 100 aastat. Lugusid olulistest teemadest ja saarel elanud/ elavatest inimestest esitatakse pildi, teksti, video ja esemete kaudu.
Kihnu kirik
Vana kirik (õigupärast kabel) asus saare põhjatipus kõrgemal liivakaldal. Legendi järgi hävis see Põhjasõja ajal tulekahjus (1700-1710). vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik nn maa-alune kalmistu. Luterlik kirikureform jõudis Kihnu Rootsi valitsemise algul 1530. a paiku. Uus kabel ehitati saare keskele umbes praeguse kiriku kohale. 1624 asutati samasse abikirik. 1840. a alanud usuvahetusliikumise käigus läksid kihnlased massiliselt õigeusku. Tsaari ukaasi kohaselt anti kivist kirikuhoone õigeusu kogudusele, hoonele ehitatin sibulkuppel. Kiriku ümber olev aed ja värvilistest tellistest värav on ehitatud selle sajandi algul.
Kalmistu
Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt, mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida. Tänapäeval kasutusel olevalt surnuaialt leiab riste, millel surmajaks on märgitud 19. sajandi lõpp.
Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Ueetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992. a. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva "Rock-City" saarlasest puusepp Karl Jerkwelt. Jõnnu mälestuskivi on püstitatud kapteni kodukohta Rootsikülla märkimaks kange mehe sünnikohta.
Meelelahutus rannas. Lõkkeõhtu koos tantsude ja mängudega.